Mis on üldtehisintellekt ehk artificial general intelligence (AGI)?
Tehisintellektist räägitakse igal pool – uudistes, töökohtadel, koolides ja kodudes. Kuid sageli jäävad AI-ga seotud mõisted inimestele segaseks. Mis on AGI? Mida tähendab, kui AI „hallutsineerib”? Mis asi on „närvivõrk”, mis on LLM jne? Kui need sõnad tunduvad keerulised, siis oled õiges kohas.
Selles artiklis toome sulle lihtsas eesti keeles selgitused kõige olulisemate ja enamlevinud AI-mõistete kohta. Me ei eelda, et sa oled programmeerija ega insener – siin on kõik selgelt ja arusaadavalt lahti seletatud. Eesmärk on aidata sul mõista, kuidas tehisintellekt töötab, milliseid termineid kasutatakse ning miks nende tähendusest on oluline arusaada.
Mis on tehisintellekt ja miks me peame selle mõisteid teadma?
Tehisintellekt ehk AI on saanud meie elu lahutamatuks osaks. See juhib vestlusroboteid, aitab tõlkida, loob pilte ja isegi soovitab muusikat. Kuid vaatamata selle levikule jäävad paljud AI-ga seotud mõisted inimestele arusaamatuks. Terminite taga peituvad tehnilised lahendused ja kontseptsioonid, mille mõistmine on oluline kõigile!
Oled olnud olukorras?: sa kasutad ChatGPT-d ja saad vastuse, mis tundub vale. Kas see oli „hallutsinatsioon“, “kallutatus”, “valeuudis” või midagi muud?
Selle artikli eesmärk on tuua selgust. Me võtame keerulised AI mõisted ja teeme need lihtsaks, kasutades selgitusi, näiteid ja võrdlusi.
Tehisintellekti mõistete tundmine aitab sul orienteeruda kiiresti arenevas tehnoloogilises maailmas. See ei ole pelgalt akadeemiline teadmine – see on praktiline oskus, mis aitab paremini mõista tööriistu, millega me igapäevaselt suhtleme.
AGI – üldtehisintellekt
AGI ehk artificial general intelligence (eesti keeles üldtehisintellekt) on üks enim arutletud ja samas kõige segasem tehisintellekti mõiste. Selle lühendiga viidatakse AI-le, mis oleks vähemalt sama tark kui inimene – või isegi targem – erinevates mõttetöö ülesannetes. Kuid siiani pole maailmas veel ühtset arusaama, mida AGI täpselt tähendab.
OpenAI tegevjuht Sam Altman kirjeldab AGI-d kui „keskmise inimese tasemel töökaaslast“ – masinat, keda võiks palgata kontoritöötajaks. Teisisõnu: kui inimene suudab lugeda, kirjutada, arutleda ja probleeme lahendada, siis AGI peaks suutma sama. DeepMind, mis kuulub Google’i alla, defineerib AGI veelgi täpsemalt: masin, mis suudab sooritada enamikku kognitiivseid ülesandeid vähemalt sama hästi kui inimene. Ka OpenAI enda põhikiri räägib „väga autonoomsetest süsteemidest, mis ületavad inimvõimeid majanduslikult olulistes töödes“.
Praegu ei ole AGI veel olemas. Kõik olemasolevad AI-mudelid, nagu ChatGPT või Google Gemini, on kitsad tehisintellektid – need on head ühes või mõnes kindlas ülesandes, kuid ei saa iseseisvalt mõelda või tegutseda nagu inimene mitmes valdkonnas korraga.
AGI on sihiks, mille poole paljud teadlased ja arendajad liiguvad. Kui see saavutatakse, võib see tähendada suurt muutust nii tööturul, hariduses kui ka igapäevaelus. Samas kaasneb sellega ka palju küsimusi ja riske – näiteks: kes vastutab AGI tehtud otsuste eest? Kuidas tagada, et AGI tegutseb eetiliselt?
Kuna ka eksperdid on AGI tähenduse osas eri arvamusel, tasub meil kõigil vähemalt põhitõdesid teada. See aitab kaasa arutelule, millist tehisintellekti me soovime ja vajame.
Tehisintellekti maailm on täis keerulisi termineid, mis võivad esmapilgul tunduda arusaamatud. Selles artiklis selgitasime lihtsas keeles mõisteid nagu AGI, AI agent, deep learning, chain of thought, hallutsinatsioon ja palju muud. Sa õppisid, mis roll neil on tänapäevastes AI süsteemides ning kuidas need mõisted mõjutavad meie igapäevaelu, tööd ja otsuseid.
Mõistete tundmine ei ole enam valik, vaid vajadus. Kui me tahame kasutada tehisintellekti teadlikult ja turvaliselt, peame mõistma, kuidas see töötab. See artikkel on hea alguspunkt kõigile, kes soovivad orienteeruda AI maailmas – olgu sa õpetaja, ettevõtja või lihtsalt uudishimulik inimene.