Õpihaldussüsteemid ja digitaalsed õpikeskkonnad: Moodle'ist laiema pildini

Kui õpetad informaatikat, digioskusi või koolitad täiskasvanuid, on Moodle ehk mõni teine õpihaldussüsteem sulle tõenäoliselt igapäevane tööriist: seal jagad õppematerjale, korraldad ülesandeid ja annad õppijate töödele tagasisidet. Selles artiklis vaatame kaugemale: milliseid õpihaldussüsteeme ja digitaalseid õpikeskkondi veel on ning kuidas neid omavahel eristada?

Ülevaade koondab 49 süsteemi ja õpikeskkonda kuues rühmas. See ei ole kõigi maailmas leiduvate lahenduste register, vaid õpingutest kasvanud koondnimekiri, kuhu kuuluvad ka ajaloolised süsteemid. Keskkondade nimedele on lisatud link, kui süsteemi ametlik veebileht on tuvastatav — mõned vanemad lahendused on nimekirjas ilma lingita.

Kiire vastus: õpihaldussüsteem ehk LMS (learning management system) on tarkvara, mille abil korraldatakse ja jälgitakse õppimist: hallatakse kursusi ja õppijaid, jagatakse materjale, kogutakse ülesandeid ja jälgitakse õppetöö edenemist. Laiemas mõistes räägitakse digitaalsetest õpikeskkondadest, kuhu lisaks LMS-idele kuuluvad näiteks õppeinfosüsteemid ja digiõppevara keskkonnad.

Mida tähendab õpihaldussüsteem?

Õpihaldussüsteem ehk learning management system (LMS) on tarkvara, mille abil korraldatakse ja jälgitakse õppimist. Selle kaudu saab näiteks hallata kursusi ja õppijaid, jagada materjale, koguda ülesandeid ning jälgida õppetöö edenemist.

Watson ja Watson (2007) juhivad tähelepanu sellele, et LMS-i mõistet kasutatakse sageli ebatäpselt. Nad eristavad õpihaldussüsteemi teistest õppimist toetavatest tehnoloogiatest ning rõhutavad õppimise korraldamise ja jälgimise rolli. Seepärast tasub keskkonna nimetuse kõrval alati uurida, mida seal tegelikult teha saab.

Keskkondade otstarve on erinev: mõnes saab üles ehitada terve kursuse koos hindamisega, mõni keskendub digiõppevarale või kooli igapäevasele infovahetusele. Seepärast kasutab ka see ülevaade pealkirjas mõlemat mõistet: õpihaldussüsteemid ja digitaalsed õpikeskkonnad.

Informaatika ja digiõpe: milliseid süsteeme ja keskkondi leidsin?

Keskkonnad on rühmitatud kasutusotstarbe järgi. Kategooriate piirid ei ole jäigad: sama süsteem võib sobida nii haridusasutusele kui ka ettevõtte koolituste korraldamiseks.

1. Haridusasutuste ja veebikursuste õpihaldussüsteemid

• Blackboard
• Canvas
• Chamilo
• D2L Brightspace
• ILIAS
• Moodle
• Open edX
• Opigno
• Sakai

Need on süsteemid, mida käsitletakse hariduse ja veebipõhise õppe kontekstis. Nende võimalusi ja kasutamist on uuritud ka teadusartiklites.

2. Ettevõtete ja organisatsioonide koolituseks mõeldud süsteemid

• Coursy
• Docebo
• Edutizer
• eFront
• Litmos (varasemates allikates SAP Litmos)
• Paradiso LMS
• ProProfs LMS
• SAP SuccessFactors Learning
• SkyPrep
• SumTotal
• Totara Learn

Sellesse rühma kuuluvad organisatsioonide koolitustega seotud lahendused. Osa neist sobib ka haridusasutustele. Neid nimetusi leidub nii kursuse õppematerjalides kui ka teaduslikes võrdlustes.

3. Eestis arendatud õpihaldussüsteemid ja kursusekeskkonnad

• Dippler
• eDidaktikum
• IVA
• Krihvel
• VIKO

Need süsteemid kuuluvad Eestis arendatud õpikeskkondade hulka. Nende loetelu aitab märgata ka kohaliku arendustöö osa haridustehnoloogia kujunemises.

4. Klasside ja kursuste töö korraldamiseks mõeldud õpikeskkonnad

• CourseSites
• Edmodo
• Eliademy
• Google Classroom
• Haiku Learning
• LearnLoop
• MyiCourse
• Schoology

Siia kuulub ka varasematel aastatel kasutatud lahendusi — nimekirjas esinemine ei tähenda, et keskkond on praegu kättesaadav.

5. Vanemates teaduslikes võrdlustes käsitletud õpihaldussüsteemid

• ATutor
• Claroline
• Dokeos
• dotLRN
• LON-CAPA
• OLAT (täna OpenOLAT)
• OpenUSS
• WebCT

Need nimetused aitavad mõista õpihaldussüsteemide arengulugu. Vanemad uuringud annavad teavet nende toonaste võimaluste kohta, kuid kõigi süsteemide praegust aktiivset kasutust nende põhjal kinnitada ei saa.

6. Õppimist ja õppetöö korraldamist toetavad keskkonnad

• EduFeedr
• eKool
• Foxcademy
• LePress
• Opiq
• Schoolaby
• Stuudium / Tera
• Õpiveeb

Sellesse rühma kuuluvad õppeinfosüsteemid, digiõppevara keskkonnad ning õppimist ja õppetöö korraldamist toetavad lahendused.

Rühmade võrdlus ühe tabeliga

Mida peaks süsteemide võrdlemisel vaatama?

Pikk nimekiri ei ütle veel, milline keskkond konkreetse kursuse jaoks sobib. Sanchez, Penarreta ja Soria Poma (2024) võrdlesid 45 õpihaldussüsteemi, hinnates muu hulgas ligipääsetavust, suhtlusvõimalusi, õppimist toetavaid vahendeid, koostalitlusvõimet ja turvalisust. Nende uuring näitab, et võrdlemiseks on vaja läbi mõeldud kriteeriume.

Mõistlik alustada valikut oma kursuse ja õppijate vajadustest ning püstitada endale küsimused:

• Kas õppija leiab materjalid, ülesanded ja tähtajad kergesti üles?
• Kas keskkond toetab kavandatud õpitegevusi?
• Kuidas õppija saab tagasisidet ja jälgib oma edenemist?
• Kas keskkonda on mugav kasutada ka telefonis?
• Kui palju aega nõuab kursuse ülesehitamine ja haldamine?
• Kas materjale ja kursuse sisu saab hiljem teise süsteemi üle viia?

Neile küsimustele saab usaldusväärsemaid vastuseid alles siis, kui katsetad keskkonda enda kursuse sisuga.

Mida see ülevaate koostamine õpetajana õpetab?

Uue funktsiooni lisamine võib õppijale hoopis segadust tekitada. Õpetaja vaates tundub lahendus loogiline, kuid õppija ei pruugi aru saada, kust ülesanne leida või kuidas töö esitada. See on hea meeldetuletus sellest, et kursust tuleb vaadata ka õppija silmade läbi.

Seepärast tasub süsteemi valida mitte ainult funktsioonide hulga, vaid ka õppija vaate järgi: kas keskkond toetab kursuse ülesehitust, aitab õppijal aru saada, mida temalt oodatakse, ja on selle haldamine õpetajale jõukohane.

Hea järgmine samm on võrrelda mõnes keskkonnas sama väikest õpitegevust: lisa materjal, loo ülesanne ja anna tagasiside. Nii näed, kuidas erineb nende kasutamine õpetaja ja õppija vaates.

Kasutatud allikad ja õppematerjalid

• Watson, W. R., & Watson, S. L. (2007). An argument for clarity: What are learning management systems, what are they not, and what should they become? TechTrends, 51(2), 28–34. https://doi.org/10.1007/s11528-007-0023-y
• Salah, S., & Thabet, M. E-learning management systems: A feature-based comparative analysis. Journal of Information Systems and Technology Management, 18, e202118003. https://doi.org/10.4301/S1807-1775202118003
• Sanchez, L., Penarreta, J., & Soria Poma, X. (2024). Learning management systems for higher education: A brief comparison. Discover Education, 3, 58. https://doi.org/10.1007/s44217-024-00143-5

Koondnimekirja koostamisel on kasutatud ka kursuse „Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe“ varasemaid slaide ja lugemismaterjale.

Tehisintellekti kasutamine

Selle postituse koostamisel on kasutatud ChatGPT-d õppematerjalides nimetatud keskkondade koondamiseks, täiendavate teadusallikate otsimiseks, nimekirja rühmitamiseks ja teksti sõnastamiseks. Nimekiri sisaldab ka ajaloolisi lahendusi ning kõigi keskkondade praegust kättesaadavust ei ole kontrollitud.